Maanah jïh noerh evtiedimmieheaptojne jïh/jallh autismine
Seamma håhkoem jïh nïekedassh utnieh goh jeatjebh
Maanah jïh noerh funksjovneheaptoejgujmie, daan nuelesne psykiske evtiedimmieheaptoe jïh/jallh autisme, seammalaakan goh doh jeenjemes mijjeste, håhkoem jïh sjaavnjoeh seksuaalejieleden, romantihken jïh gieriesvoeten bïjre utnieh. Seamma tïjjen jis voerkes jïh åehpies sjidtieh jïjtse kråahpine, seksuelle domtesh vueptiestidh, sov identiteetem jïh preferaansh gaavnedh, maahta vielie krïevije årrodh lïeredh gosse aaj funksjovnegiehpiedimmiem åtna.
Maahta viehkiem daarpesjidh vïenevoetem jïh mïelehkerelasjovnh tseegkedh
Maanide jïh noeride kognitijve jïh sosijaale tsagkesigujmie maahta haesteme årrodh voelpem jallh mïelehkem åadtjodh areenine gusnie jeatjah noerh daamtaj sinsitniem gaevnieh, jïh dah maehtieh jearohke årrodh «viehkiehtæjjeste» gaskesem jïh hijven ektiedahkoem tseegkedh sov barkoevoelpigujmie. Jearohke årrodh dagkeres viehkeste geerve almetjijstie maahta jïjtjedomtesem jïh nuepide baajnehtidh sov seksualiteetem iemielaakan kraanskodh.
Sjïehtedamme bïevnesh jïh haarjanimmieh kråahpen, seksualiteeten jïh raasti bïjre
Daate dåehkie maanijste jïh noerijste veele bïevnesh jïh lïerehtimmiem daarpesje. Edtja ööhpehtimmiem sjïehtedidh dej funksjovnese, man gåhkese skearkagamme jïh lïeremekrïevenasside.
Learoehkidie mah sjïereööhpehtimmiem skuvlesne åadtjoeh, teema seksualiteeten bïjre edtja obligatovreles bieline årrodh ööhpehtimmeste. Learoehkidie mah tsagkesh utnieh daajroem jïh maahtoem generaliseeredh, tjoerh sjïehtedamme lïerehtimmiem jïh bïevnesh vedtedh klaassetjïehtjelen ålkolen, dennie byjresisnie dïhte edtja daajroem jïh maehtelesvoetem åtnose vaeltedh.
Repeteereden haarjanimmie abpe jieleden tjïrrh
Hijven bïevnesh jïh lïerehtimmie leah vihkele eevtjemen gaavhtan aejlies evtiedimmeste jïh raastendåaresth seksuelle dåemiedimmien gaavhtan. Lïhke almetjh jïh dïenesjefaalehtæjjah byöroeh dagkeres lïerehtimmiem vedtedh, jïh dagke gellien aejkien jieleden tjïrrh.
Sjïehtedamme bïevnesh jïh lïerehtimmie byöroeh feerhmedh:
Ööhpehtimmie kråahpen jïh kråahpefunksjovni bïjre
Mij puberteetesne sjugniehtåvva
Mah domtesh mijjieh utnebe (aaj seksuelle domtesh goh kleenghkesvoete jïh lastoe)
Mij voelpe, mij mïelehke
Jååhkesjimmie
Mij luhpie jïh ij luhpie
Sex oktegh, sex mubpiejgujmie
Guktie needtesne dåemiedidh
Gusnie maahta viehkiem ohtsedh
Tsagkesh mubpieh toelhkestidh
Maanide kognitijve jallh sosijaale tsagkesigujmie maahta stoerre haesteme årrodh aath mubpiej perspektijveste vuejnedh jïh toelhkestidh/guarkedh. Soptsestidh guktie jeatjebh maehtieh aath dååjredh maahta dan åvteste nuhteligs årrodh.
Tjuara haarjanidh guktie gaskesem vaalta, jïh tjuara aejlies seksuelle «vuekieh almetji gaskem» lïeredh, vuesiehtimmien gaavhtan viehkine råållaspïeleste.
Årroeh tjyölkehke jïh mubpesth jiehtieh!
Byöroeh teemaj bïjre tjïelkelaakan soptsestidh, aelhkie gïeline jïh guvviejgujmie, væhtajgujmie jallh symbovligujmie goh dåarjoe baakojde mah jeahtasuvvieh. Daamtaj daerpies teemide mubpesth jiehtedh, dejtie geatskanidh ovmessie tsiehkine, jïh gïehtjedidh mejtie dah leah guarkeme.
Laavenjostoe skuvlehealsoedïenesjinie jïh habiliteeremedïenesjinie
Byöroe sjïehtedamme seksuaaleööhpehtimmiem vedtedh laavenjostosne skuvlehealsoedïenesjinie, mij maahta vuarjasjidh mejtie daerpies vielie råajvarimmiejgujmie juktie maanaj seksuelle healsoem gorredidh, mah funksjovnegiehpiedimmiem utnieh. Habiliteeremedïenesje maanide jïh noeride maahta raerieh jïh bïhkedimmiem funksjovnegiehpiedimmien jïh seksualiteeten bïjre vedtedh.
Viehkiem daarpesje jïjtse seksualiteetem reeredh jearsoeslaakan
Naakenidie maahta geerve årrodh jïjtsh seksualiteetem jearsoeslaakan jïh aejlieslaakan reeredh, joekoen jis ij gåessie gih lïerehtimmiem jïh bïhkedimmiem teeman bïjre åådtjeme. Seksuelle daaresjimmieh leah geerve teema maam tjuara veelelaakan tjïelkestidh. Naakenh maehtieh tsagkesh utnedh raasth jïjtsasse bïejedh. Jeatjebh maehtieh tsagkesh utnedh vuejnedh sijjieh seksuelle raasti bijjelen tröörieh jïh daaresjimmieh darjoeh.
Stuerebe hïlle vædtsoehvoetem jïh daaresjimmieh dååjredh
Daejrebe maanah fysiske jallh mentaale funksjovneheaptoejgujmie stuerebe nuepiem utnieh vædtsoehvoetem jallh seksuelle daaresjimmieh dååjredh goh jeatjah maanah (Hoem Kvam, 2003; Eggen et al, 2009; Eggen et al, 2014), jïh dan åvteste lissie vaarjelimmiem daarpesjieh. Dah maehtieh daajehtsidie fååtesidh bïeljelidh, jallh eah rikti daejrieh maam leah dååjreme. Maehtieh aaj vielie jearohke domtedh dejstie almetjijstie mah leah vædtsoeh dej vööste jallh daaresjimmieh darjoeh, man åvteste eantan geervebe sjædta bïeljelidh.
Reakta maanakoordinatovrasse
Mïetsken 1.b. 2002 raejeste gaajhkh fuelhkieh mej maanah giehpiedamme funksjovnemaahtojne, jïh desnie gusnie maana guhkies jïh koordineereme healsoe- jïh hoksedïenesjh daarpesje, reaktam åtna maanakoordinatovrem åadtjodh gie edtja viehkiem gaajhki instaansi gaskem koordineeredh. Dïhte edtja eadtjohkelaakan viehkiehtidh tjïelten dïedtem gorredidh daerpies viehkiem jïh sjïehteladtemem vedtedh, jïh ektieöörnemem dïenesji gaskem tjirkedh.
Teekste dorjesovveme laavenjostosne seksjovnine Seksjon barne- og ungdomshabilitering, Sykehuset Østfold