Seksuelle trïegkenasse
Seksuelle trïegkenasse jeatjah trïegkenasseste joekehtadta ihke dïhte mij dorjesåvva jïh jeahtasåvva, kråahpem, sexem jïh tjoelem akten tseahkan beaja.
«Seksuelle trïegkenasse lea ov-vaajteles seksuelle tsåatskelesvoete mij ulmine jallh illedahkine åtna narrahtidh, beltedh, vædtjan årrodh, iedtedh, jallh pleekedh. Seksuelle trïegkenasse maahta gellielaakan årrodh jïh maahta dovne fysiske, verbale jïh ij-verbale (kråahpegïele) årrodh.»
Ij buerie båeteme jallh aktivyöki
Vihkele væhta mejtie naakede lea seksuelle trïegkenasse jallh ij, lea dagke uvtemes dïhte seksuelle tsåatskelesvoete ij leah buerie båeteme jallh gåabpegh eah leah sïemes. Baakoe trïegkenasse mijjese åssjaldahkem vadta seedtije jïjtje sæjhta naakenem baektjiedidh dejnie mij jeahtasåvva jallh dorjesåvva.
Ij leah naemhtie. Aaj desnie gusnie seedtije idtji mïelh naakenem skaaroehtidh jallh narrahtidh, dellie dïhte gïen vööste tsåatskelesvoete lij stuvresovveme, maahta dam trïegkenassine dååjredh. Vaallah seksuelle tsåatskelesvoete daarpesjh motijvine seksuelle lastoste årrodh juktie daan kategorijen nualan båetedh.
Såemies seksuelle trïegkenassh
Sïejhme vuesiehtimmieh seksuelle trïegkenassese lea lahtestimmieh kråahpen, tjoelen jïh guelmien bïjre, seksuelle dahkoeh heeredh (v.g. onaneereme, bohkeme, skeeneme) jïh jeatjebh damtehtidh jïh doehtedidh. Seksuellelaakan goevledh jallh seksuelle gaehkie lea jeatjah vuesiehtimmieh.
Aaj mubpiej lahtestimmijste föörhkedidh, man åvteste gaajhkesh guarkoeh datne lahtestimmide seksuelle hammoem vadtah, v.g. saavrehtæjja jallh lohkehtæjja gie jeahta: Sigkede vaarjoeh åvtelen gåatan tjaangede» man åvteste naan learohkh væljojne föörhkedieh jïh dam eanghkoen guarkoeh goh lohkehtæjja sæjhta sijjem båadtsode vuejnedh. Jis naakenh guvvieh jallh videjovh seksuelle sisveginie naakenidie vuesiehtieh, mah eah dam jïjtjh sïjhth, daate aaj sæjhta daajehtsen nualan båetedh, seksuelle trïegkenasse.
Ov-vaajteles tsåatskelesvoete joekehtslaakan dievvede
Naakenh dam vielie dååjroeh goh jeatjebh, dovne dåehkieh jïh aktegsalmetjh. Daejrebe v.g. maanah mah aareh gaervies evtiedamme sjidtieh, jienebh lahtestimmieh kråahpese jïh gualman dååjroeh goh dah gïeh seenhtebe evtiedamme sjidtieh. Almetjh mïrhke njaltjine aaj dam vielie dååjroeh goh dah mej tjoevkebe njaltja.
Ov-vaajteles seksuelle tsåatskelesvoetem naakenistie dååjredh, lea vïedteldihkie nåakebe mentaale healsose, gaskem jeatjah giehpiedamme jieledekvaliteete, ov-tråjje jïh vuelehke jïjtjedomtese.
Galkije sertiestimmieh
Maahta galkije sertiestimmieh årrodh gaskem dam maam dååjroe goh positijve tsåatskelesvoete jïjtse tjoelese jïh seksualiteetese, jïh dam maam dååjroeh goh trïegkenasse. Daamtaj daate jeerehte tsiehkien mietie, gie dam jeahta jallh dorje, jïh mij jeahtasåvva jïh dorjesåvva.
Maanah jïh noerh aaj goerehtieh mij öörnegisnie jïh ij öörnegisnie jiehtedh jïh darjodh, naakede mij aaj joekehts goerkesh vadta guktie edtja guarkedh jïh toelhkestidh dam mij jeahtasåvva jïh dorjesåvva.
Geerve bïeljelidh gosse naakene sïeven bijjelen tröörie
Gellie maanah jïh noerh jiehtieh dah mah skuvlesne jïh jeatjah areenine ov-vaajteles jallh ov-sjiehteles tsåatskelesvoetem dååjroeh, men eah dam utnieh goh seksuelle trïegkenasse. Sïejhme vuekie ov-vaajteles tsåatskelesvoetem gïetedidh lea baajedh årrodh pryöjjadidh dan åvteste guarkoeh seedtije ij sïjhth maam nåake dejnie darjodh.
Bïevnesem vedtedh, jiehtedh «idtjim dam lyjhkh», maahta sjïdtedh goh seedtijem pruskiehtidh jallh dïhte tjarke jarperostoe. Naakede maam ij sïjhth dan åvteste bælla maam akt eerjedh maam åtna goh hijven relasjovne. Aaj sïejhme ij bïevnesem vedtedh dan åvteste ij sïjhth vuajnalgidh goh måaskas jallh stueries. Dagke seedtije ussjede satne lea komplimentem don måbpan vadteme?
Jearsoes kultuvrem sjugniedidh sijjeste raastide vijriedidh dïsse maam edtja töölledh
Hööpteme lea kultuvrem sjugniedidh gusnie vaenie våarome seksuelle trïegkenassese. Vihkeles gyhtjelasse lea: Datne dååjrh lea jearsoe bieline årrodh byjresistie daesnie? Daamtaj gyhtjelasse vååjnoe årrodh «Man jïjnjem maahta/maehtebe töölledh?»
Vihkele kultuvrem bigkedh mij jearsoesvoetem eevtjie almetji gaskem gïeh leah ektesne.
Edtja jearsoe årrodh dennie goerkesisnie ij tjoerh lahtestimmieh goltelidh tjoelen jïh kråahpen bïjre, ij gosse jïjtse kråahpen bïjre jallh mubpiej. Edtja jearsoe årrodh dennie goerkesisnie edtja slyöhpedh almetjh autoriteetine govledh gie kruepies soptsesh gaskemsh soptsestieh, jallh maanide jallh noeride.
Edtja jearsoe årrodh dennie goerkesisnie geerve almetjh leah maallh gosse leah ektesne, jïh mah sinsitniem seahkarieh, dovne baakoej jïh dahkoej tjïrrh. Doh geerve almetjh maanaj jïh noeri bïjre aktem sjïere dïedtem utnieh daesnie, dan åvteste dah maalline vuajnalgieh dïsse maam maahta jååhkesjidh jïh ij.
